Dorothea Taanist

Dorothea Taanist (saksa keeles ka Dorothea von Preußen või Dorothea von Brandenburg-Ansbach; taani keeles Dorothea af Danmark; 1. august 1504 Gottorf – 11. aprill 1547 Königsberg) oli esimene Preisimaa hertsoginna.

Elukäik

Dorothea oli Taani printsess, hilisema Taani kuninga Frederik I ja tema esimese abikaasa Brandenburgi Anna tütar. Dorothea sünni ajal oli tema isa Holsteini hertsog ning seetõttu elasid nad Schleswigi linna lähedal asuvas Gottorfi linnuses. 1523. aastal, pärast seda, kui Christian II kukutati ning tema isast sai Taani kuningas, plaaniti Dorothead naita Inglise troonipretendendi Richard de la Pole’iga. Ehkki seda plaani toetas ka Prantsusmaa kuningas François I, ei saanud see siiski teoks.

1525. aastal palus Dorothea kätt just Preisimaa hertsogiks saanud Albrecht von Hohenzollern. Pärast läbirääkimisi, mida korraldas Frederik I Saksa kantsler Wolfgang von Utenhof, abielluski Dorothea Albrechtiga. Abielu sai teoks järgmisel aastal ning 1526. aasta juunis saabus Dorothea Königsbergi.

Dorothea ja Albrechti abielu oli harmooniline ning osaliselt tänu sellele olid Preisimaa hertsogil head ja tihedad suhted ka Taani kuningakojaga. Tema ja Dorothea toetasid Krahvivaenuse ajal Dorothea venda Christian III-t ning Albrecht osales ka viimase kuningaks kroonimisel 1537. aastal. Samuti olid Albrecht ja Dorothea aastail 1536–1542 kasuvanemateks viimase nooremale poolvennale Hansule.

Dorothea paistis Preisimaa hertsoginnana silma heategevusega. Muu hulgas asutas ta Königsbergi ülikooli rajamisel (1544) oma kuludega 10 stipendiumikohta Põhjamaade üliõpilastele. Hertsoginna toetas aktiivselt ka luterlust ning oli lähedastes suhetes Preisimaa reformaatorite Paul Speratuse ning Johannes Polianderiga.

Lapsed

Albrechtil ja Dorotheal oli kuus last, kuid ainult vanim neist elas täisealiseks:

Anna Sophie (11. juuni 1527 – 6. veebruar 1591), abiellus 1555. aastal Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I-ga
Katharina (sündis surnult 24. veebruaril 1528)
Friedrich Albrecht (5. detsember 1529 – 1. jaanuar 1530)
Lucia Dorothea (8. aprill 1531 – 1. veebruar 1532)
Lucia (veebruar 1537 – mai 1539)
Albrecht (sündis surnult märtsis 1539)

Surm ja mälestamine

Dorothea suri 11. aprillil 1547 Königsbergis ning ta maeti Königsbergi toomkirikusse. Tema epitaaf oli kiriku koori põhjaküljes ega elanud üle Teist maailmasõda. Hertsoginna hauamonumendiks olnud büst on aga siiani alles ning asub Moskvas Puškini muuseumis.

Sugupuu

Dorothea Taanist	Frederik I (1471–1533), Taani kuningas	Christian I (1426–1481), Taani kuningas	Dietrich Oldenburgist (1390–1440), Oldenburgi ja Delmenhorsti krahv
			Heilwig Holsteinist (1400–1436), Holsteini krahvinna
		Dorothea Brandenburg-Kulmbachist (1430–1495), Taani kuninganna	Johann (1406–1464), Brandenburg-Kulmbachi markkrahv
			Barbara Saksi-Wittenbergist (1405–1465), Brandenburg-Kulmbachi markkrahvinna
	Anna Brandenburgist (1487–1514), Brandenburgi kuurvürstinna, Holsteini hertsoginna	Johann Cicero (1455–1499), Brandenburgi kuurvürst	Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst
			Margarete Badenist (1431–1457), Badeni markkrahvinna ja Brandenburgi kuurvürstinna
		Margarete Saksimaalt (1449–1501), Brandenburgi kuurvürstinna	Wilhelm III (1425–1482), Saksi hertsog
			Anna Austriast (1432–1462), Saksa kuninga Albrecht II tütar

Kirjandus

Iselin Gundermann, Herzogin Dorothea von Preussen (1504–1547) (Studien zur Geschichte Preussens, Band 9). Grote, Köln u.a. 1965.
Iselin Gundermann, Untersuchungen zum Gebetbüchlein der Herzogin Dorothea von Preussen (Wissenschaftliche Abhandlungen der Arbeitsgemeinschaft für Forschung des Landes Nordrhein-Westfalen, Band 36). Westdeutscher Verlag, Köln u.a. 1966.
Toni Saring: Dorothea. In: Neue Deutsche Biographie (NDB). Band 4, Duncker & Humblot, Berlin 1959, ISBN 3-428-00185-0, lk 83–84. (Internetiversioon: Dorothea).

Välislingid